Miks see nii kaua aega võttis? Sellepärast, et esialgu oli mu postituses (nüüdseks kustutatud) ülipikalt juttu sellest, kuidas Soomes on canneled täiesti tundmatud.Google ei anna ühtki soomekeelset vastet, mitteükski blogija ega kokasaade ei räägi neist, kohalikes prantuse kohvikutes pole neid küpsetisi ("Aga meil on kreppe!") jne.
Rääkimata sellest, et vorme pole saada. Ja uskuge mind, ma neid siit otsinud omajagu, lõpuks juba hasardi mõttes käisin poodides küsimas. Ei miskit.
Siiamaani tundub see mulle liiga uskumatuna, et tõsi olla.
Kogu selle aja jooksul sai mulle aina selgemaks ja selgemaks, et vormi ma hangin ja seda ka tegin. Mis oli omakorda vahva kogemus, sest sain lõpuks asju ajada (rohkem hulgimüüjast) prantslasega, kes inglise keelt just väga hästi ei osanud. Kui nii võib öelda. Nii võib aga kohe kindlasti öelda minu prantsuse keele kohta. Õnneks sai ta must siiski niipalju aru, et tahaksin tema tooteid Soome saada ja oli nõus saatma, küsis vormide koguse kohta, et "How much mussel you wish?" :D . Ning postikuludeks teatas, et : "it is necessary to count..." (mille peale mulle silme ette tuli pilt, kuidas ma ükshaaval vajaliku koguse sedeleid kokku loen). Igati positiivne ostukogemus igaljuhul. Ja tulemusena on mul nüüd nii cannele kui madeleine vormid.
Pole vist tarvis öelda, et nagu paljud teisedki maitsvad jutud, on see käesolev teema saanud alguse nami-namist. Sealt antud küpsetiste kohta lugedes tundub kogu tegemine, rääkimata lõpptulemusest nii põnevalt, et lihtsalt peab järgi proovima. Mis ma rohkem öelda oskan, pidi tõesti ära proovima! Maitse on fantastiline ja omamoodi ja...ja...no proovige ise.
Tegemisest ka, taignal lasin seista 25 tundi, täitsin vormid peaaegu ääreni ja pistsin ahju. Väikeste pausidega veetsin vist vähemalt pool küpsetusajast (mis pole sugugi lühike) ahju ukse ees ja jälgisin toimuvat. Ühel hetkel hakkas taigen kerkima, kaheteistkümnest üheksa kerkisid otse üles, kaks viltu ja üks kerkis teistest vähemalt kaks korda rohkem. Vormidesse tagasi vajusid kõik peale selle suure kerkija korralikult ja korraga, läksin ahju ukse eest ära ja kui mõne aja pärast uuesti piiluma läksin, oli minu suureks üllatuseks ka see üks cannele kenasti vormis tagasi. :D Vormidest välja kukkusid küpsetised põhimõtteliselt ise, lisaks läikisid need kenasti (ma ei kujuta ette, kui palju ja mismoodi need veel mesilasvaha kasutades läigivad) . Maitsesid loomulikult imehästi, krõbe ja mõnusalt karamelline koorik ja pehme ning mõnus sisu.
12tk
½l piima
30g võid
100g jahu
200g suhkrut
2 muna + 2 munakollast
1spl rummi
1tl vaniljeekstrakti
Kuumuta potis piim ja või, lase veidi jahtuda. Sega omavahel jahu ja suhkur. Klopi munad ja munakollased ning lisa suhkru-jahusegu, lisa rumm ja seejärel vispeldades piimasegu. Lõpuks lisa vanilje.
Lase taignal 24 tundi külmkapis seista.
Soojenda ahi 150 kraadini. Täida vormid peaaegu ääreni. Pane vormid ahju ja tõsta temperatuur 250 kraadini ja küpseta 15 minutit. Seejärel keera temperattur 180 kraadi juurde ja küpseta cannelesid 1 tund ja 15 minutit. Kummuta kohe vormidest välja.
