Isadepäevatort / Pähklitort

Kiilike tekitas oma blogis oleva tordiga vastupandamatu isu selle "vana ja hea" võikreemiga pähklitordi järele. Isadepäev oli heaks põhjuseks selle tegemist proovida .Retsepti panin kokku T.Aleniuse , R. Alleni raamatute ja interneti abiga. Mina küpsetasin pähklibiskviidi ja tegin pralinee valmis. Tordi immutamisel, kreemi kihtide vahele määrimisel ja pralinee pealeraputamisel olin ma aga täitsa tahaplaanile jäetud. Nii vahva oli jälgida, millise keskendumisega väike kokapoiss issile torti tegi. Ja hiljem nii noolija kui palettnoa võikreemist puhtaks limpsis.

Tervet retsepti näeb varsti...kohe kui raamatud, mälu ja arvuti ühte kohta kokku saan. Alustuseks biskviidiretsept.

Pähklibiskviit tehtud sama retsepti järgi nagu õuna-mandlitordi mandlibiskviit.

pähklibiskviit:
3 muna
1dl suhkrut
1dl jahu
0,25dl kartulitärklist
0,5 dl jahvatatud metsapähkleid
0,5 tl küpsetuspulbrit
Vahusta munad suhkruga, lisa omavahel segatud kuivained. Vala taigen vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u. 35 minutit.

Martsipanist loomad-linnud

Sellest küll juba kuu möödas aga kuna tegemist oli minu jaoks vahva üritusega siis jagan teiega ka. Vahelduseks kastanimunadest loomade meisterdamisele istusime me ühel õhtul terve perega köögilaua taha ja hakkasime martsipankujukesi tegema. Mees ja laps valisid tegemiseks jänkud, mina tibud. Töö käigus hakkasin ennast päris osavaks pidama ja otsustasin ka paar luike teha. Luikede kaelad tegin liiga pikad ja tibudega ka päris rahule ei jäänud aga lõppkokkuvõttes jõudsin arusaamisele, et tegelikult pole erinevate kujukeste tegemine sugugi nii keeruline kui ma arvanud olin (varem olen teinud ainult roose ja kaks hiirt juustuga). Kui mingi aeg Maisie Parrish'i martsipankujukeste-raamatut sirvisin, jäi mulle küll selline tunne, nüüd tahaks sama raamatut jälle uuesti näha, oleksin täitsa valmis sealt mõnda toredat tegelast tegema.
Allolevate lindude-loomade õpetused leidsin T. Aleniuse tordiraamatust (kuigi veidi loomingulist ja loogilist mõtlemist kasutades pole mingeid õpetusi tarvis).

Vaarika-pidusai

Pere ja Kodu selle aasta kalendris on oktoobri-retseptiks hästi ahvatlev vaarikaboston, täidiseks vaarikamoos ja sellele lisaks veel kookostäidis. Tundus lihtsalt võrratu kombinatsioonina ja kui Pk. küpsetajate teemas see pidusai päevakorda tuli siis ei suutnud ma vastu pidada ja valmis selle küpsetasin. Vaarikamoosi sisse segasin külmutatud vaarikaid ja täidist läks saiadesse vähemalt poole rohkem kui algretseptis ette nähtud. Küpsetis sai maitsev, saiaosa hästi pehme-õhuline, keerdude vahel oli parajalt vaarikaid kuid saia keskel olev kookostäidis oli isegi minusuguse kookosfänni jaoks liiga-palju-korraga. Ideaalis ma oleks tahtnud, et seda kookosmaitset oleks samuti koguaeg parajalt palju korraga tunda olnud nagu vaarikaid. Kui uuesti teen siis pudistan kookossegu enne rullikeeramist taignale ning soovitan ka teistel niimoodi proovida.

30g pärmi
3dl käesooja piima
7-8dl jahu
100g võid
1dl suhkrut
1tl soola
2tl kardemoni

moositäidis:
1,5dl vaarikamoosi

kookostäidis:
100g sulat. võid
1dl suhkrut
2dl kookoshelbeid
2spl jahu
2tl vaniljesuhkrut

määrimiseks:
muna

Pärm+1tl suhkrut + 1soola vedelaks, lisa käesoe piim ja sega läbi. Lisa ülejäänud suhkur, kardemon ja jahu ning viimasena võitükid. 0,5-1 tund kerkida.

Rulli riskülikuks, määri peale moos ja rulli tihedalt kokku. Lõika 4cm laiusteks tükkideks ja lao 26cm vormi. Lase veerand tundi kerkida. Samal ajal sega kokku kookostäidis. Määri kerkinud saiad munaga ja vajuta iga saia sisse lusikatäis täidist. 175 kraadi 25-30 minutit.

Õuna-mandlitort

Mul õnnestus laenuks saada soomlaste armastatud kondiitri Timo Aleniuse poolt kirjutatud ja eelmisel aastal ilmunud põhjalike õpetustega ning kaunite fotodega tordiraamat (Mestari Aleniuksen kakkuklassikot). See on just selline raamat, mida hirmsasti endale tahaks aga kuidagi osta ei raatsi. Tordiretsepte on raamatus 30, üks ahvatlevam kui teine ja mis kõige põnevam asja juures, kõik täitsa koduköögis teostatavad.


Sügis ja õunad käivad ju ilmselgelt kokku ja seega polnud seekord sugugi keeruline otsustada, millist torti (esimesena) proovida. Tulemus oli lihtsalt imeline!
Kui esmapilgul retsept pikka ja keeruline tundub siis tegelikult ei ole (kaval on tordipõhi, vaniljekreem ja õunatäidis eelmisel päeval valmis teha) ja tordi kokkupanemine läheb kiiresti ja lihtsalt.
Autor soovitab kasutada täidises võimalikult hapusid õunu, nii ei jää ka lõpptulemus liiga magus. Kuna mul sel hetkel kui torti tegin, kodus õunamahla polnud, immutasin biskviidikihid vaniljepiimaga. Vaniljekreemi retsept ei ole pärit originaalretseptist vaid tegu suvel meeldima hakanud J. Torode'i custard-retseptiga. Kes ise keeta ei viitsi võib proovida valmis pudingut või teha vaniljekastmepulbrist paksema kreemi.
Tordi tegin 18cm vormi ja kogused vastavalt sellele muudetud. Tort sai päris kõrge ja tänu sellele jätkub hästi 6-8-le maiustajale.



mandlibiskviit:
3 muna
1dl suhkrut
1dl jahu
0,25dl kartulitärklist
0,5 dl jahvatatud mandleid
0,5 tl küpsetuspulbrit
Vahusta munad suhkruga, lisa omavahel segatud kuivained. Vala taigen vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u. 35 minutit.

immutamiseks:
1dl vaniljepiima

õunatäidis:
300g õunatükke või -sektoreid
0,25dl vett
50g suhkrut
Pane õunad, suhkur ja vesi potti ning keeda kuni õunad pehmed.

50g martsipani

vaniljekreem:
2dl kohvikoort (või vahukoort)
½ vaniljekauna
2 muna
25g suhkrut

Pane koor potti, kraabi juurde juurde vaniljeseemned ning pista ka kaun potti, kuumuta. Vispelda kausis munakollased ja suhkur. Võta vaniljekaun potist välja. Vala kuum koor samal ajal vispeldades munasegusse. Vala segu potti ja tõsta tulele ning kuumuta pidevalt segades kuni kreem pakseneb. Lase jahtuda.

vanilje-vahukoorekreem:
1dl vahukoort + vaniljekreem
Vahusta koor ja sega kokku jahtunud vaniljekreemiga.

kaunistamiseks:
2dl vahukoort
100g röstitud mandlilaaste
tuhksuhkrut
Vahusta koor tugevaks vahuks.

Tordi valmistamine:
Lõika biskviit kolmeks kihiks. Immuta põhjakiht ning määri peale pool õunatäidisest, riivi selle peale pool martsipanist. Kata poole koguse vanilje-vahukoorekreemiga. Korda sama tegevust järgimise kihiga. Vajuta peale viimane biskviidikiht, immuta ja tõsta tort külmkappi maitsestuma.
Kata tort pealt ja külgedelt vahukoorega ning seejärel mandlilaastudega. Enne serveerimist raputa tort üle tuhksuhkruga ja kaunista soovi korral martsipanist õuntega.

Liblikasaiakesed / Mustikasaiakesed

Vahva välimusega pehmed ja suussulavad saiad, mida meie kutsume liblikasaiakesteks.

Mustikamoosi keetma hakates mõtlesin just nendele saiadele ja tegin moosi kohe mõnuga hästi-hästi paksu. Vedel moos jookseb küpsemise ajal saiade vahelt välja ja tulemuseks on sel juhul üsna nukrad saiad ja moosikihiga kaetud ahjuplaat.

Kui vähegi võimalik, kasuta värskelt jahvatatud kardemoni, see muudab saiad veelgi maitsvamaks.






u. 20 saiakest
100g võid
2½dl piima
25g pärmi
3/4dl suhkrut
½tl soola
1tl kardemoni
u. 7-8dl jahu

täidis:
2dl paksu mustikamoosi

määrimiseks:
muna

Sulata rasv ja lisa juurde piim, kuumuta segu käesoojaks. Pudista pärm kaussi ning vala või-piimasegu peale. Sega kuni pärm lahustub. Lisa sool, suhkur, kardemon ning jahu. Sõtku taigen korralikult läbi ja jäta vähemalt pooleks tunniks rätikuga kaetult sooja kohta kerkima.

Vala taigen jahusele lauale, sõtku läbi ja rulli seejärel ristküliku-kujuliseks plaadiks (u. 50x20cm). Määri moos taignale. Lõika taignaplaat u. 2cm laiusteks ribadeks. Rulli ribade mõlemad otsad keskele kokku. Tõsta saiad küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja lase neil kaetult veel umbes pool tundi kerkida.

Pane ahi 225 kraadi juurde soojenema.

Määri saiad munaga ja küpseta ahju keskosas umbes 8-9 minutit.

Kodujuustu-sibulapirukas

Kui ma juba pikemat aega poleks oma selle aasta lemmikuks soolaseks küpsetiseks tituleerinud lihtsat lehttaignapõhjal kukeseene-parmesanipirukat siis võiksin täitsa kuulutada selleks küpsetiseks just selle piruka siin. Võimalik, et siinkohal kehtib ütlus: "Tühi kõht on parim kokk" aga see pirukas maitses ütlemata hea. Punane paprika ja roheline sibul muutsid piruka rõõmsavärviliseks ja mõnusad mahlased sibulad koos kodujuustuga ei saagi ju kuidagimoodi halvasti maitseda.

Põhi:
100g võid
2,5dl jahu
2spl külma vett

Täidis:
pool peotäit rohelist sibulat
1 suur sibul
3 küüslauguküünt
2spl võid
200g kodujuustu
2 muna
1 paprika
1tl soola
0,5tl musta pipart
1 dl riivjuustu

Näpi kokku või ja jahu, lisa külm vesi. Sega taignaks. Suru vormi põhja ja külgedele.

Tükelda sibulad ja küuslauk, kuumuta pannil võis. Sega kõik täidise ained (v.a riivjuust) omavahel kokku ja vala põhjale. Kata riivjuustuga.

Küpseta 200-kraadises ahjus u. 30-40 minutit.

Kuidas saada pilt tordile?

Seekord oli mul meeles oma tegemistest samm-sammult pilte teha ja panen nüüd kirja kuidas see asi täpsemalt käib.
Kui teed keskmise suurusega tordi (näiteks Printsessitort) ja katad selle üleni, kulub martsipani u. 250g. Mina teen martsipanist tavaliselt ainult pildi (st katan tordi pealt martsipaniga ning küljed kaunistan vahukoorega), sel juhul kulub martsipani veidi vähem: 24cm diameetriga tordi jaoks u. 200g, A4 suurus tordi jaoks samuti 200g. Rullitud martsipan peaks olema 2-3mm paks.
Fotodel olev tort on suur(pea 4-kilone) ja selle katmiseks kulus u. 600g martsipani.

1) Otsi välja pilt, mida tordi peal näha tahad ja kopeeri see küpsetuspaberile.
Sobiva tordipildi leidmiseks kasutan mina kõige sagedamini google-pildiotsingut ning seejärel prindin sobiva suurusega pildina välja. Kasutanud olen ka ajakirjades, (laste)raamatutes olnud pilte ning postkaarte.


2) Tõsta martsipan varakult enne rullimahakkamist külmkapist välja (martsipani soovitatakse hoida õhukindlalt pakituna külmkapis) toatemperatuurile pehmenema. Töötle martsipani nagu see oleks plastiliin, mudi ja vormi palliks, see teeb hiljem rullimise oluliselt lihtsamaks. Suru pall käte vahel lamedaks kettaks või ruuduks (vastavalt sellele, kas teed ümmarguse või kandilise pildi).

3) Raputa tööpind (rullimisalus), rull ja martsipanmass tuhksuhkruga üle. Samamoodi kui pärmitaigent rullima hakates jahuga tehakse. Mina kasutan martsipani rullimisel tavalist non-stick kattega taignarulli ja väikest tordikaunistamisel kasutatavat rulli, millega on hea väiksemaid töid teha.

4) Rulli martsipan 2-3mm paksuseks. Kui rullimisel peaks tekkima õhumullid, torka hambatikuga imepisike auk mulli sisse ja rulli see siledaks. Jälgi, et martsipani ja rulli vahele suuremaid tuhksuhkrutükke ei jääks. Kui martsipan rullitud, tuleks sel lasta enne pildi joonistamist veidi seista (värskeltrullitud martsipani pind on väga pehme ja kleepuv).


5) Pane pildiga küpsetuspaber martsipanile ja torka/suru pildi piirjooned martipani sisse/peale. Alguses kasutasin sellist meetodi, et torkasin piirjooned nõelaga läbi paberi martsipani sisse, nüüd aga eelistan hambatiku-varianti(surun hambatiku otsaga piirjooned läbi küpsetuspaberi kergelt martsipanile) sellepärast, et see kiirem. Kui kasutad piirjoonte värvimiseks toiduvilikat siis lase martsipanil enne seda veidi (näiteks pool tundi kuni tund) seista-kuivada, vastasel juhul on pind nii pehme, et vildika ots vajub martsipani sisse, pinnale joonistamise asemel.



6) Värvi pilt. Alusta piirjoontest (tegin seekord ilma mustade piirjoonteta), seejärel värvi taust ja lõpuks pilt. Lase õhu käes kuivada ja seejärel säilita kuni tordilepanekuni õhukindlalt toatemperatuuril.


7) Pilt tordile. Viimaseks tordikihiks peab olema biskviit, sellele määri "liimiks" õhuke kiht vahukoort (tegelikult soovitatakse võikreemi aga mina alati vahukoorega õnnestunud tulemuseni jõudnud). Kui tordi kaunistamise ja serveerimise vahele jääb pikk aeg ning kardad, et täidis võib vahukoorekaunistused ära värvida siis määri ka tordi küljed vahukoorega kokku. Tõsta pilt tordile ja suru kinni.


8) Kaunista tordi küljed ja pildi ääred vahukoorega.

Pildiloleval fotol on martsipanpildile peale pandud "murututid" (läbi küüslaugupressi surutud martsipanist) suhkrulillekestega.