Seekord oli mul meeles oma tegemistest samm-sammult pilte teha ja panen nüüd kirja kuidas see asi täpsemalt käib.
Kui teed keskmise suurusega tordi
(näiteks Printsessitort) ja katad selle üleni, kulub martsipani u. 250g. Mina teen martsipanist tavaliselt ainult pildi (st katan tordi pealt martsipaniga ning küljed kaunistan vahukoorega), sel juhul kulub martsipani veidi vähem: 24cm diameetriga tordi jaoks u. 200g, A4 suurus tordi jaoks samuti 200g. Rullitud martsipan peaks olema 2-3mm paks.
Fotodel olev tort on suur(pea 4-kilone) ja selle katmiseks kulus u. 600g martsipani.
1) Otsi välja pilt, mida tordi peal näha tahad ja kopeeri see küpsetuspaberile.Sobiva tordipildi leidmiseks kasutan mina kõige sagedamini google-pildiotsingut ning seejärel prindin sobiva suurusega pildina välja. Kasutanud olen ka ajakirjades, (laste)raamatutes olnud pilte ning postkaarte.
2) Tõsta martsipan varakult enne rullimahakkamist külmkapist välja (martsipani soovitatakse hoida õhukindlalt pakituna külmkapis) toatemperatuurile pehmenema. Töötle martsipani nagu see oleks plastiliin, mudi ja vormi palliks, see teeb hiljem rullimise oluliselt lihtsamaks. Suru pall käte vahel lamedaks kettaks või ruuduks (vastavalt sellele, kas teed ümmarguse või kandilise pildi).
3) Raputa tööpind (rullimisalus), rull ja martsipanmass tuhksuhkruga üle. Samamoodi kui pärmitaigent rullima hakates jahuga tehakse. Mina kasutan martsipani rullimisel tavalist non-stick kattega taignarulli ja väikest tordikaunistamisel kasutatavat rulli, millega on hea väiksemaid töid teha.
4) Rulli martsipan 2-3mm paksuseks. Kui rullimisel peaks tekkima õhumullid, torka hambatikuga imepisike auk mulli sisse ja rulli see siledaks. Jälgi, et martsipani ja rulli vahele suuremaid tuhksuhkrutükke ei jääks. Kui martsipan rullitud, tuleks sel lasta enne pildi joonistamist veidi seista (värskeltrullitud martsipani pind on väga pehme ja kleepuv).
5) Pane pildiga küpsetuspaber martsipanile ja torka/suru pildi piirjooned martipani sisse/peale. Alguses kasutasin sellist meetodi, et torkasin piirjooned nõelaga läbi paberi martsipani sisse, nüüd aga eelistan hambatiku-varianti(surun hambatiku otsaga piirjooned läbi küpsetuspaberi kergelt martsipanile) sellepärast, et see kiirem. Kui kasutad piirjoonte värvimiseks toiduvilikat siis lase martsipanil enne seda veidi (näiteks pool tundi kuni tund) seista-kuivada, vastasel juhul on pind nii pehme, et vildika ots vajub martsipani sisse, pinnale joonistamise asemel.
6) Värvi pilt. Alusta piirjoontest (tegin seekord ilma mustade piirjoonteta), seejärel värvi taust ja lõpuks pilt. Lase õhu käes kuivada ja seejärel säilita kuni tordilepanekuni õhukindlalt toatemperatuuril.
7) Pilt tordile. Viimaseks tordikihiks peab olema biskviit, sellele määri "liimiks" õhuke kiht vahukoort (tegelikult soovitatakse võikreemi aga mina alati vahukoorega õnnestunud tulemuseni jõudnud). Kui tordi kaunistamise ja serveerimise vahele jääb pikk aeg ning kardad, et täidis võib vahukoorekaunistused ära värvida siis määri ka tordi küljed vahukoorega kokku. Tõsta pilt tordile ja suru kinni.
8) Kaunista tordi küljed ja pildi ääred vahukoorega.
Pildiloleval fotol on martsipanpildile peale pandud "murututid" (läbi küüslaugupressi surutud martsipanist) suhkrulillekestega.
Idee poolest võiksin ma päris suur pohlasõber olla aga kui nad mul olemas on siis ei oska ma nendega tegelikult eriti midagi peale hakata. Proovisin seekord niimoodi, et segasin pohlapüree kohupiimakreemi ja vahukoorega ning lisasin segusse purustatud Marianne-komme. Tulemus sai mõnusalt värske maitsega ja kena roosa. Sügavkülmast leidsin ühe kakaobiskviidikihi ja seega otsustasin teha väikesed koogikesed (mini-juustukoogivormides), ülejäänud pohlakreemi sõime niisama ära. Biskviitpõhja asemel võib kasutada näiteks (Selga) shokolaadiküpsisepuru + sulavõid.
Eelmisel nädalal olin päev läbi veeretanud peas mõtet, et hakkan jäätist tegema. Tahtsin shokolaadijäätist teha aga kakaopurgist irvitas mulle vastu häbematult väike kogus kakaod. Aeg-ajalt heitsin pilgu nektariinikausile ja viimasel hetkel otsustasin, et jäätise teengi nendega. Retseptiabi leidsin jällekord D. Lebovitzi jäätiseraamtust (Peach Ice Cream), hapukoort polnud ja seega sai minu variant ainult koorega tehtud. Olen väga-väga rahul, et oma laiskusest üle sain ja nektariine tükeldada viitsisin, sest see jäätis sai imehea. Selline mõnusalt värske, õrna ja kreemise maitsega. Pealegi veel põnev, külmast võetuna on jäätis kergelt roosakas aga sulades muutub valgeks.
Triipude pritsimisel kulunuks kindel käsi marjaks ära aga kahjuks pole mul sellist kusagilt võtta. Kui kook tükkideks lõigatud siis ei ole seda aga enam aru saada. Mina ei lõiganud kooki enne glasuuri pealepanekut tükkideks nagu paljudes retseptides soovitatud, ei olnud ka vajadust, sest hiljem oli väga lihtne suure ja terava noaga kooki ruutudeks lõigata.
Tegemist väga mõnusate ja maitsvate pesto-toorjuustutäidisega saiakestega, mida mina olen juba mitmeid-mitmeid kordi teinud ja teen veel. Soovitan proovida! :)
